EMAMAKI: 80
SIKHATSI: 2 ema-awa
LIPHEPHA LEKUCALA (P1)
LIBANGA 12
TICONDZISO
Cala leso naleso sigaba EKHASINI LELISHA uphindze udvwebele ekugcineni kwaleso sigaba.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
SIGABA A: SIVISISO
UMBUTO 1
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Phetsile wangena ekamelweni lakhe waganklata sivalo, washo atijika embhedzeni, wakhala, kodvwa akhalela phasi entela kutsi kungate kuvakale kulamanye emakamelo lapho kwakulele khona labadzala.
Watsi asakhale watenelisa wasukuma watsatsa incwadzi yakhe yetitfombe, wakhipha sitfombe sesingani sakhe, Mathokoza, wasibuka ngalawo mehlo lagcwele tinyembeti. Wabe akakasibuki leso sitfombe! Wavele wacalela phasi wakhala kakhulu.
Ukhala kangaka nje waMagagula ingani tolo loku abenaso lesingani sakhe, lesinguMathokoza, kusikhatsi lesimnandzi kabi kubo bobabili, kukuhle kakhulu basakhuluma babukene dvute, Mathokoza amgone ngemikhono lefutfumele nalegcwele lutsandvo. Cha naye ativela nje kutsi phela bona bobabili bayatsandzana hhayi kudlala nje. Bekukuhle kunjalo nje ngayitolo, lamuhla tintfo setitsandze kujika, sewungaphika kutsi nguleti lebetihamba kahle kangaka ngayitolo.
Phela Phetsile utsandzana naMathokoza nje, batali bakhe abakutsandzi nani loko. Abafuni nekumbona nalapho ahambe khona Mathokoza. Kubo nakukhulunywa ngaMathokoza kusuke kukhulunywa ngasathane cobo lwakhe. Emini nje yena nebatali bakhe bebasolo babanga yona lena yekutsi avele akhohlwe ngaMathokoza, abone kulamanye nje emajaha kodvwa hhayi Mathokoza Mdluli lo bebamati.
Kutsite nasathulile Phetsile, wasukuma wacondza ewodilobhini yakhe watsatsa timphahlana takhe labebona kutsi utatidzinga, watifaka esikhwameni sakhe sakalokusho. Konkhe loko ukwenta ngalokukhulu kunakekela entela kutsi kungabi khona lomvako. Utsite nasacedzile watsatsa liphepha nepeni wabhala kanje:
Make nababe, ngiyabonga kungikhulisa kwenu ngite ngibe ngaka. Iminyaka lengema-22 akusiwo umdlalo. Ngibonga nemfundvo leningiphe yona ngobe ngayo ninginike sinkhwa cobo lwaso. Mane-ke boMagagula, nehluleke entfweni yinye. Nisuke nakhohlwa kutsi umuntfu uyakhula, kunetigaba letitsite emphilweni yakhe.
Ngaloko-ke batali bami, lengibatsandza kangaka nalengingatsandzi kutsi ngibaphoce, ngibuhlungu kabi kutsi lamuhla ngitawukwenta lengingakutsandzi kukwenta, kepha ngekuphocwa simo kufanele kutsi ngikwente. Mathokoza ngiyamtsandza ngenhlitiyo yami yonkhe futsi. Ngako-ke konkhe lokubi lenikusho ngaye, lapha kimi kufana netimbali letinhle lenitibeka etikwakhe. Kuyangehlula-ke kutsi ngingahlala ngitsini nani nehluleka kutsandza umuntfu lengivana naye. Loku solo sacabana ngaye angikhoni kubeketela. Ngako-ke ngibone kutsi kuncono ngihambe lapha ekhaya. Salani kahle boMthombeni. Sitawubonana. Kutsi nini? Nami angati. Ngimi Phetsile"
Watsi kube acedze wayibeka kahle endzaweni lapho yayitawusheshe ibonakale khona, wahlaba umnyango waphuma, noko ngalokukhulu kucaphelisisa.
Asaphume waphela ekhaya kubo, watimangala kutitfola kutsi tihlatsi setimanti nte tinyembeti setiphuma tilandzelana nje emehlweni akhe. Inhlitiyo yakhe beyibuhlungu ngendlela labengeke ayichaze. Lokwakubuye kuchubekisele buhlungu embili kutsi nelitulu nalo belingasilihle ngobe lalishaya umkhizwana lowawuhambisana nelichwa lelidzabula umnkantja. Lokunye-ke kwakungiko kutsi uhamba nje kusebusuku, ushiya tingubo nembhedze wakhe lomnandzi, akatati nekutsi kuyakutsi kusa abe akuphi, ayini yena.
Phetsile abekhalelani? Khetsa imphendvulo yakho:
Abekhumbula singani sakhe.
Abefuna kuhamba.
Abefuna batali bakhe bemukele singani sakhe.
Abefuna kubhala incwadzi.
Emalanga lamabili.
Lilanga linye.
Emalanga lamatsatfu.
Akukapheli ngisho nalinye lilanga.
Mathokoza
Abeneminyaka lemingaki Phetsile?
Lishumi nemfica.
Emashumi lamane.
Lishumi nambili.
Emashumi lamabili nakubili.
Phendvula lemibuto lelandzelako ngemisho legcwele
Wahambelani Phetsile ekhaya?
Besinjani simo selitulu ngalelilanga ahamba ngalo Phetsile?
Abetibekaphi timphahla ekamelweni lakhe Phetsile?
Chaza lemisho lelandzelako ngeligama LINYE:
Wahlaba umnyango.
Tihlatsi timanti nte tinyembeti.
Kuhle yini loku lokwentiwa nguPhetsile? Sekela imphendvulo yakho.
Ucabanga kutsi yini leyenta Phetsile ababhalele incwadzi batali bakhe angabatjeli ngemlomo?
Bhala YINYE ingoti lebeyingahle ivelele Phetsile kuloluhambo lwakhe.
Shano kutsi loku lokulandzelako kuliciniso nobe kuliphutsa:
Bekubandza ngalelilanga Phetsile asuka ekhaya.
Phetsile abelulungise naMathokoza loluhambo lwakhe.
Bukisisa lesitfombe bese uphendvula imibuto lelandzelako.
Ngekubona kwakho letilwane letivetwe kulomfanekiso titfolakala kuphi?
Bhala ligama lesilwane lesinemandla lamakhulu kutengca tonkhe tilwane tasendle.
Ummango usitakala kanjani uma kukhona siciwu esifundzeni sawo?
SAMBA SESIGABA A:
SIGABA B: SIFINYETO
UMBUTO 2
Nawe Sipho shengatsi sewuyakujabulela lokungafuni kusebenta. Lamanye emadvodza ayazabalaza afuna ematohwana. Wena awusafuni nekuzama. Hhayi yise waSimangele, nami phela ngidvonsa kamatima. Konkhe lapha ekhaya sekubuke mine shengatsi sengimi indvodza. Kantsi ngubani indvodza lapha ekhaya?" Kubuta LaGumbi endvodzeni yakhe lesekuphele iminyaka lesihlanu ingasebenti ihleti lapha ekhaya.
Sipho Vilakati waphelelwa ngumsebenti ngesikhatsi kudzilitwa tisebenti lapha emayini yetjeboya eMntsoli. Kusukela eminyakeni lesihlanu leyengca, Vilakati akazange asashayisane nemlumbi. Nalemali yakhe labamnika yona ngesikhatsi bayekeliswa emayini, akubonakali nje kutsi wayentani. Nakuvakala shengatsi wayinatsa yonkhe. Lenye njalo nakasho utsi wakhokhela bomashonisa entela kutsi bangasolo bamhlupha bafunana nemali yabo ngesikhatsi angasasebenti. Phela vele bagcwele bomashonisa lapha endzaweni yaseLukwatini.
Sekukhona nabolohheya, bomashonisa besilumbi phela. Labo-ke kutsiwa bolohheya sibili ngobe ungaboleka kubo imali bakutsatsela nelikhadi lakho lasebhange. Bacinisile labo labatsi lohheya akafakwa ekhaya ngobe utawutsatsa yonkhe imali yakho. Phela ligama lalohheya bantfu balisusela kuleli lelitsi Louhen. Manje- ke ngekuhluleka kulibita kanye nekulicondza kutsi lishoni, bantfu basale batsi kukalohheya. Kute-ke lokuhle lokwentiwa nguleyo nyoni labatsi ngulohheya. Yachamuka nje ekhaya, hhawu ihamba ishiye kukhalwa. Ayidlali kepha iwadla onkhe emantjwele.
Cha mkami, lemali ngiyibolekele kutsi ngivale tikwelede tami njengendvodza".
SAMBA SESIGABA B:
SIGABA C: LUHLELO NELULWIMI
UMBUTO 3
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Latsi lingakashoni lilanga kwevakala kutsi Ndlebe uchamuke nemaphepha etifundvo letiyobhalwa. Wabita bangani bakhe letayele kudoja nabo esikolweni wabakhomba. Kutsi sibindzi bebasitsatsaphi, asati. Phela bebalova esikolweni batilibatise ngemidlalo. Kulesinye sikhatsi bebasuke bakhiphe tintfombi tabo bayewukutivakashisa. Bewungafunga utsi bantfwana basenkhulisa. Ngalelo langa babona kuncono baye lapho kubhakwa khona tinkhwa kute batekhona kutsenga tibe tinyenti. Kwabutsanwa ngalobo busuku kuyohlindvwa timbuti taNdlebe. Ngalelo langa bebaphetse emabhuku lamasha lebebatewubhalela kuwo timphendvulo. Bebajatjuliswe kutsi bacishe badzinwa kufundza bangakacali luhlolo. Bawabukisisa lamaphepha bawabona kutsi umbala wawo unjengalawo labhalwa yonkhe iminyaka. Watsi uma atsi akucalwe Ndlebe, kwadvuma ngeletfu! Phela labanye besebabuya kuyobona lugedla ngoba bafuna tingcondvo tisheshe tibambe. Nhloko wababona ngelifasitelo ahleli kulelinye likilasi, phela liso liyatibukela nje noma yini. Naye abebamba ayekela ahlanganelwe yinhloko. Pho bantfu labahlakaniphile abafuni kuhlangana nalabanye.
Phindza ubhale lemisho, esikhundleni semagama ladvwetjelwe faka bomcondvofana.
Ngalelolanga bebaphetse emabhuku lamasha.
Yakha taga ngalamagama lalandzelako:
Lilanga ...
Liso ...
Ngusiphi siga senkhulumo lesisetjentiswa 'nakuvunyelwana nalokushiwoko'. (Khetsa imphendvulo)
Hholohholo!
Ngeletfu!
Washa!
Nika inchazelo yaleligama lelidvwetjelwe, lesetjentiswe kuletheksthi lengenhla.
Sebentisa libito lelitsi 'sibindzi' emishweni LEMIBILI livete lemicondvo lelandzelako:
Losebaleni
Lofihlakele
Ligama lelitsi 'imidlalo' lishoni kuloku lokungentasi? (Khetsa imphendvulo)
Kubhaka, kupheka, kulala.
Funa sisho kuletheksthi lengenhla lesisho loku lokulandzelako:
Abengati kutsi enteni.
Esikhundleni seligama lelidvwetjelwe faka leliliphikisako.
Ndlebe uchamuke nemaphepha etifundvo letiyobhalwa.
Yakha umusho ngaleligama lelitsi 'lugedla'.
Kukuphi enkhulisa?
Ngabe uyavumelana yini nalombono lolandzelako. Sekela imphendvulo yakho.
Pho bantfu labahlakaniphile abafuni kuhlangana nalabanye.
UMBUTO 4
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.
Lusuku lwekuvulwa kwetikolo lutsatfwa ngetindlela letehlukene. Bakhona labo labalwesabako kantsi labanye bayalujabulela. Thishela umbona ehla enyuka. Kuhle kona ngoba kuyafundzeka nativulwa. Bantfwanyana nabaya bafundza. Kuvulwa kwetikolo kumnandzi nanobe nje batali bete imali yesikolo, basitwa basisi betimali njengabo - ABSA. Thishelanhloko umnz. Hleta umuva atsi asingeneni amakilasini etfu sifundze ngoba sikhatsi sekusebenta lesi. Tifundzo tona seticalile ngoba bafundzi batjhelwa kwekutsi batimisele. Tikhutsali tiyakujabulela kantsi emavila vele akajabuli. Fundzani sive saketfu! Lesi sikhali setfu sakusasa!
Hlanganisa lemisho lemibili ibe ngumusho munye ngekusebentisa sihlanganiso lesifanele. Wubhale wonkhe umusho.
Fundzani sive saketfu. Imfundvo sikhali setfu sakusasa.
Bhala lomusho lolandzelako ube yinkhulumongco.
Bhala le-akhronimi kanye nalesifinyeto ngalokugcwele.
Shano kutsi lesakhi lesidvwetjelwe siveta umcondvo lonjani.
Bantfwanyana nabaya bafundza.
Kunemagama labomfakela (labolekwe kuletinye tilwimi). Khetsa abe MABILI wakhe ngawo umusho ngeligama ngalinye.
Sebentisa libito 'batali' emshweni libe yinhloko yemusho.
Imfundvo sikhali setfu sakusasa. (Cha ...)
Bhala imisho lekuletheksthi lemumetse letimphambosi letilandzelako.
Imphambosi yekwentela
Imphambosi yekwenteka
Phindza uwubhale lomusho ulungise emagama lapelwe kabi.
Shano kutsi umusho ngamunye ukuyiphi indlela yesento. Khetsa imphendvulo kuleti lonikwe tona.
Kuvulwa kwetikolo kumnandzi.
Indlela yesimo
Indlela lesalibito
Indlela lephocako
Indlela lecondzisako
Bantfwanyana bayafundza.
Indlela yesimo
Indlela lesalibito
Indlela lephocako
Indlela lecondzisako
Shano kwekutsi kubangelwa yini kutsi lamanye emagama lakuletheksthi abhalwe ngetinhlavu letinkhulu.
SAMBA SESIGABA C:
SAMBA
